Samal suvel (1963) kui vennas sündis ja mina esimese klassi lõpetasin, oli vanemate töö kaudu võimalus saada tuusik pioneerilaagrisse. Kuna ema oli vennaga hõivatud tahtsin millegipärast väga minna. Kuid julgusest tuli puudu ja kauplesin kaasa sõbranna Aive (selle, kes koolist tagasi lasteaeda läks). Ilmselt olid meie emad ka sellega nõus ja nii pandi kaks seitsmeaastast tirtsu Kiltsi jaamas rongi peale. Ju oldi meil vastas. Ega ma detailselt suurt midagi mäleta, olime kõige nooremad. Toas oli palju lapsi ja juba see oli väga huvitav. Hommikul heisati lipp ja õhtul langetati. Mulle meeldis vihmaste ilmadega pioneeritoas asjatada. Ükskord tegime sinna samblast ja seentest mingi kaunistuse ja saime autasuks lippu langetada. Vot see oli alles suur au. Veel on meeles imeilus järv liivarannaga. Juba selles vanuses olid päike ja vesi minu suured sõbrad.
Ja karnevalil tegi kasvataja meid neegriteks. Ausõna, määris kohvipaksuga kokku ja krepppaberist saime ribaseelikud. Kahjuks pole laagriajast ühtegi fotot.
No comments:
Post a Comment