Meil oli tugev laulmisõpetaja ja heatasemeline lastekoor, juubelilaulupeole 1969.a. saime ka. Selga pidime panema rahvariided, aga meile need üldse ei meeldinud ja me ei saanud aru, miks kogu aeg meid pildistati ja filmiti kuigi teistel olid meie arvates hoopis ilusamad kleidid.
Üldlaulupeole eelnes rajoonisisene pidu Rakveres Vallimäel. Juba see oli sündmus omaette, mis siis veel suvel oodatavast rääkida. Ema ja isa kahtlesid esialgu, kas pean ikka oma haige jalaga nii pikka rongkäiku vastu, kuid mina ei mõelnud hetkekski ennast sellest lõbust ilma jätta. Ema, isa ja onu pere olid tänava ääres vaatamas ja hõikasid mulle tervitusi. lehvitasin rõõmsalt vastu ja püüdsin hästi krapsilt kõndida.
Rongkäigule eelnes üks ebameeldiv insident. Nimelt nõudis õpetaja, et meil oleksid kindlasti peas lintidega pärjad. Oi kuidas me neid häbenesime ja ära peita tahtsime. Aga õpetaja poolt tuli kõva käsk: kellel pärga pole, see rongkäiku ei saa.
Rahvast oli laululaval nii palju, et me Aivega ei leidnud oma koori omasid üles. Läksime siis noorte orkestri juurde lavaaugu lähedale. Seal oli huvitav pillimängijaid jälgida. Mäletan kantaati "Meie aed", sest seda õppisime minu meelest terve aasta. Arvo Pärdi loodud muusikale oli välja antud eraldi raamat, kust siis oskajad said noodist laulda ja meie näpuga rida ajada. Meeles tänapäevani:
Meie kooli katseaias lapsi ootab töö
oled porgandi või peedi peale maias, maias
kaasa löö..
võta kätte kastekann,
võta kätte kastekann
võta kastekann või reha
tööd on teha
palju teha tööd
Arvan, et dirigeeris Ellerheina juht Kaljuste. Ja siis tuli Ernesaks. Ühendkooride aeg me lavale ei mahtunud. Seisime peaaegu rahva vastas väljakul.
Muidugi jäi veel meelde see, et osavõtja lint rinnas võis trammiga ja bussiga tasuta sõita. Küll me siis õhtuti sõitsime!
Ega me koolis ainult laulnud, ikka tantsisime ka.
Vahetundidel lasid poisid raadiosõlmest muusikat ja tantsiti, tüdrukud omavahel, kuigi tantsukursusel käisid poisid ka. Oli aeg, kus populaarsust hakkasid võitma Horoskoobi laulud. Eks neid siis leierdati lõpmatuseni.
Minul oli aga lemmikuks Sinatra: on süüdi kogu loos vaid see, et peole tulid koos sel õhtul minuga sa...(eesti keeles laulis ilmselt Terasmaa). Kuid see on juba teine teema, kus lauludest ja laulikutest räägin.
3 comments:
Küll sa oled siia kõvasti kirjutanud. Mälu on sul väga hea, et nii palju detaile mäletad. Ka mina käisin laulupeol, aga nii selgelt pole mul küll midagi meeles.
Ilmselt tuleb siin jälle välja meie erinevus, sina tegeled minevikuga rohkem. Kui oled neid mälestusi tihti mõttes üle vaadanud, siis nad ka säilivad.
Alati, kui keegi ütleb, et me oleme pärit oma lapsepõlvest või muud sarnast, siis kehitan vaid õlgu. Ma ei tunne mingeid erilisi sidemeid. Mul oli igati hea lapsepõlv, aga ma ei meenuta seda eriti. Mina oleksin nagu alati täiskasvanu olnud.
olen neid mälestusi kirjutanud mitmel aastal ja juba ammu tahtsin selleteemalise blogi teha. Tegingi, kuid tuli välja, et fotosid ei saa üle kanda, vaid tuleb uuesti sisse skännida. see võtab nüüd kõvasti aega, kuid tahan lõpuks selle lapsepõlveminevikuga ühele poole saada. see on imelik tegevus ja reaalsustaju kaob vahest täielikult.
siis vaatan jälle tänapäeva st. teie blogidesse.
Ka mina loen ja imestan, et nii palju meeles on. Huvitav on lugeda. Endalgi samast ajast üht-teist meenub, aga hoopis teistmoodi.
Post a Comment